Millised on õnnehormoonid ja kuidas nende taset loomulikul viisil tõsta

admin in Tervis 8. Feb 2021

DOPAMIIN

Olles tuntud ka kui " õnnehormoon", on sel hormoonil ja ajukemikaalil tähtis osa aju motiveerijana. Dopamiini seostatakse naudingu aistingutega ning mälu, õppimisvõime ja motoorika funktsioonidega.

OKSÜTOTSIIN

On hädavajalik sünnitamisel, imetamisel ja lapse ja vanema vahelise sideme tekkimisel ning on saanud seetõttu ka "armastusehormooni" nime. See hormoon aitab tõsta usaldust ja empaatiatunnet ning tugevdab lähedustunnet suhetes. Oksütotsiini tase tõuseb füüsilist kiindumust väljendades- suudeldes, kallistades ja intiimvahekorras.

ENDORFIINID

Endorfiinid on su keha looduslik valuvaigisti, mida keha hakkab tootma, kui tunned ebamugavustunnet ja stressi. Endorfiini tase tõuseb ka juhul, kui tegeled rahuldust pakkuva tegevusega- sööd, teed trenni või seksid.

SEROTONIIN

See hormoon ja ajukemikaal mõjutab lisaks su meeleolule ka sinu und, söögiisu, seedimist, õppimisvõimet ja mälu.

Valmista ja naudi oma lemmiktoitu

Söögitegemine on üks loomulikest viisidest vabaneda stressist ja unustada
kõik päeva jooksul tekkinud probleemid. Võid end proovile panna, luues uue
toiduretsepti või vaadates youtubest mõne kuulsa koka videot ja valmistades
õhtusöögi täpselt sama retsepti järgi. Aseta toit kaunilt taldrikule, lisa
sinna pisut värve, pildista seda ilu, naudi ja tunne end õnnelikuna.

Kuula muusikat

Muusika võib tõsta mitme õnnehormooni taset. Kuulates instrumentaalmuusikat, oma lemmikbändi, muusikat, mis meenutab mõnd erilist sündmust sinu elus või ükskõik millist muusikapala, mida naudid, võib see
täielikult muuta mõtteid sinu peas. Tunneta muusikat, laula kaasa või liigu muusika rütmis. Lülita end negatiivsest positiivsele vaid ühe lauluga!

Mediteeri

Kui oled sellest varem kuulnud, siis ehk tead juba selle mitmekülgsest kasust enda heaolule- alustades parema une saavutamisest kuni stressi leevendamiseni- kuid ei tea, millest alustada? See polegi nii raske kui arvad. Sa ei pea istuma ühel kohal või olema täiesti vaikses toas. Võid alustada sellest, et ütled endale mõttes kauneid sõnu ja võtad endale aega, et tänada end asjade eest, mida oled saavutanud. Kui lähed voodisse ja püüad uinuda, ära mõtle möödunud päeva probleemidele ja keskendu pigem sellele, mille eest võiksid tänulik olla. Näiteks- “olen tänulik tänase päeva eest, olen tänulik hea tervise eest, olen tänulik tänase meeldiva vestluse eest oma sõbraga, olen tänulik kordaläinud väikeste saavutuste ees tänasel päeval”.

Planeeri romantiline õhtu koos kallimaga

Oksütotsiini maine “armastuse hormoonina” on igati õigustatud. Piisab sellest, et veedad aega kellegagi, kellest hoolid, et tõsta “armastuse hormooni” tootmist. See aitab suurendada lähedustunnet ja hea suhte tunnet, muudab sind õnnelikuks, õndsaks ja isegi eufooriliseks. Kui tahad tõeliselt tunda neid õnnehormoone, siis tea, et nii tantsimine kui ka seks vallandab endorfiini, orgasm aga vallandab dopamiini. Võite ka nautida klaasi veini koos partneriga, et saada lisaannus endorfiini.

Hoolitse oma koera eest

Kui sul on koer, on temaga tegelemine hea viis tõsta nii enda kui ka oma koera oksütotsiini taset. Kui sul koera pole, võid saada oksütotsiini laengu ka sellest, kui näed koera, keda tead ja kes sulle meeldib. Kui oled väga suur koerasõber, võib see juhtuda ka siis, kui sul tekib võimalus paitada ükskõik millist koera. Seega- leia oma lemmikkoer ja kaisuta teda või süga teda kõrva tagant.

Puhka end öösel välja

Kui kvaliteetset uneaega jääb öösel väheks, võib see mõjutada su tervist mitmel moel. Kõigepealt tekitab see hormoonide, eriti dopamiini, puudust su kehas, mis omakorda mõjutab nii su meeleolu kui ka füüsist. Kui varud igal öösel uneks 7 kuni 9 tundi, aitab see taastada hormonaalse tasakaalu, mis omakorda aitab sul head enesetunnet saavutada.

Tule toime stressiga

Aeg- ajalt stressi kogeda on normaalne, kuid pidev stressis elamine või kokkupuude stressirohkete situatsioonidega elus võib viia serotoniini ja dopamiini tootmise languseni. See võib mõjuda su tervisele ja meeleolule negatiivselt, muutes stressiga toimetuleku raskemaks.