Magneesiumipuudus – sümptomid, põhjused ja kui palju magneesiumi päevas vajab keha
Magneesium on üks olulisemaid mineraalaineid inimkehas. See osaleb sadades biokeemilistes protsessides ning mõjutab närvisüsteemi, lihaste tööd, energiavahetust ja rakkude normaalset toimimist.
Kuigi magneesiumi roll organismis on hästi teada, ei ole magneesiumipuudust alati lihtne avastada. Paljudel juhtudel ei pruugi isegi vereanalüüs anda täielikku pilti organismi tegelikust magneesiumitasemest.
Kuidas magneesium organismis jaotub
Enamik inimesi arvab, et magneesiumi kogust kehas saab hinnata vereanalüüsi põhjal. Tegelikkuses paikneb veres vaid väga väike osa kogu organismi magneesiumist.
Ligikaudu:
- 53% magneesiumist asub luudes
- 27% paikneb lihastes
- 19% leidub pehmetes kudedes
- vaid umbes 0,8% on veres
Luud toimivad organismi jaoks omamoodi mineraalide varuna. Vajaduse korral saab keha sealt magneesiumi vabastada, et säilitada stabiilne tase veres.
Miks vereanalüüs ei pruugi näidata magneesiumipuudust
Vereanalüüsid magneesiumipuuduse testimiseks. Kui magneesiumi kontsentratsioon veres veidikenegi langeb, suureneb oht südamelihase infarktile. Selle ärahoidmiseks võtab keha kõigist oma reservuaaridest, nii luudest, lihastest, rakkudest, kui teistest kudedest magneesiumi vähemaks, et hoida magneesiumitaset veres stabiilsena. Seega, võimaliku magneesiumipuuduse väljaselgitamiseks vereanalüüsi tehes, võibki analüüsi tulemus jääda täiesti normi piiresse, samas, kus rakud ja muud koed võivad magneesiumist täiesti tühjad olla.
Seetõttu võib juhtuda, et vereanalüüsi tulemus jääb normi piiridesse, kuigi rakkudes ja kudedes on magneesiumi tegelik tase juba madal.
Sama kehtib ka uriinianalüüsi kohta, sest uriinis olev magneesium sõltub paljudest teguritest, näiteks neerude tööst, vedelikutasakaalust ja organismi üldisest seisundist.
Miks magneesiumipuudus on tänapäeval üsna levinud
Arvatakse, et märkimisväärne osa inimestest ei saa toiduga piisavalt magneesiumi. Mõned hinnangud viitavad, et kuni 60% täiskasvanutest võib saada seda mineraali soovitatust vähem.
Sellel võib olla mitu põhjust:
- tänapäevane toitumine sisaldab rohkem töödeldud toitu
- köögiviljade mineraalainete sisaldus võib olla vähenenud
- stress ja kiire elutempo suurendavad magneesiumi vajadust
- kohv, alkohol ja suhkrurikkad joogid võivad mõjutada magneesiumi tasakaalu organismis
Magneesiumipuuduse võimalikud põhjused
Magneesiumipuudus võib olla seotud mitmete teguritega, näiteks:
- tasakaalustamata toitumine
- suur kohvi, alkoholi või limonaadide tarbimine
- krooniline stress
- teatud ravimite kasutamine (nt diureetikumid või antatsiidid)
- terviseseisundid, mis mõjutavad mineraalide imendumist
Milline magneesiumi vorm imendub paremini
Magneesiumi toidulisandeid on mitut erinevat tüüpi ning nende imendumine võib olla erinev.
Hea omastatavusega vormideks peetakse näiteks:
- magneesiumtsitraati
- magneesiumglütsinaati
Magneesiumglütsinaat on kelaatvorm, kus magneesium on seotud aminohappega glütsiin. Selline ühend võib olla organismile kergemini omastatav ning sageli talutakse seda seedetraktis hästi.
Vitamiin B6 roll magneesiumi omastamisel
Magneesiumi imendumist ja kasutamist organismis mõjutavad ka teised toitained. Üks olulisemaid neist on vitamiin B6, mis aitab kaasa magneesiumi liikumisele rakkudesse.
Lisaks võivad magneesiumi ainevahetust toetada ka teised mineraalid, näiteks kaltsium ja kaalium. Seetõttu soovitatakse magneesiumi sageli võtta koos toiduga.
Kapslid või tabletid – kumb on parem
Magneesiumi toidulisandid on saadaval nii tablettide kui kapslitena. Paljud inimesed eelistavad kapsleid, sest need sisaldavad tavaliselt vähem lisaaineid ja on kergemini neelatavad.
Tablettide valmistamisel kasutatakse sageli tugevamat pressimist ning lisatakse rohkem aineid, mis aitavad tabletile kuju ja säilivuse anda. Kapslid vajavad tavaliselt vähem töötlemist.
Kui palju magneesiumi päevas vajab keha
National Institutes of Health (NIH) andmetel on magneesiumi soovituslik päevane tarbimine järgmine.
Imikud
- 0–6 kuud: 30 mg*
- 7–12 kuud: 75 mg*
Lapsed
- 1–3 aastat: 80 mg päevas
- 4–8 aastat: 130 mg päevas
- 9–13 aastat: 240 mg päevas
Teismelised
- tüdrukud 14–18 aastat: 360 mg päevas
- poisid 14–18 aastat: 410 mg päevas
Täiskasvanud
- naised 19–30 aastat: 310 mg päevas
- mehed 19–30 aastat: 400 mg päevas
- naised 31–50 aastat: 320 mg päevas
- mehed 31–50 aastat: 420 mg päevas
Vanemad täiskasvanud
- naised 51+ aastat: 320 mg päevas
- mehed 51+ aastat: 420 mg päevas
Rasedus
- 14–18 aastat: 400 mg päevas
- 19–30 aastat: 350 mg päevas
- 31–50 aastat: 360 mg päevas
Imetamine
- 14–18 aastat: 360 mg päevas
- 19–30 aastat: 310 mg päevas
- 31–50 aastat: 320 mg päevas
*Piisav tarbimine.
Skandinaavia Tervise magneesium
- Oleme lisanud magneesiumile ka B6 vitamiini, mis parandab magneesiumi imendumist organismis
- Skandinaavia Tervise magneesiumi tabletid sisaldavad magneesiumglütsinaati, mis on parima omastatavusega magneesiumiühend
- Ei sisalda magneesiumoksiidi
- Magneesiumglütsinaat ei tekita regulaarsel tarvitamisel kõhulahtisust, mida võib muude magneesiumi ühendite tarvitamisel juhtuda.
- Saad osta korraga nelja kuu koguse, säästes nii kokkuvõttes raha
